Kui soovin, et minu küttekolle kestaks kaua ja töötaks tõhusalt, järgin järgmisi reegleid:
- Kasutan ainult kuiva puitu.
- Ei kasuta rohkem ega vähem puid, kui on lubatud kogus.
- Süütan tule alati ülevalt.
- Ei lisa puid juurde, kui on nähtavad leegid.
- Ei sulge õhu juurdevoolu, kui on nähtavad leegid.
- Ei kasuta keemilisi klaasipuhastajaid.
- Jätan koldesse alati väikese koguse tuhka.
Hoia koldeuks suletuna isegi kui pole nähtavat tuld. Ust võib avada ainult tule alustamiseks, puude lisamiseks või puhastamiseks. Uks, ukselink ja klaas võivad olla väga kuumad – põletusoht!
Koldeukse ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate (näiteks plekk, kivi, klaas vms) järgmiste mõõtmetega: mittepõlev põrandakate peab ulatuma ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja koldesuust 400 mm eemale.
Küttekollet tohib käitada ainult suletud uksega, nii ei teki ohtu põlemisgaasi ega sädemete lekkeks põlemiskambrist elutuppa. Põlemisprotsessi kasutegur langeb, kui koldeuks hoida kütmise ajal lahti.
Kui korstent regulaarselt ei hooldata ega puhastata, võib koguneda tahm ning korstnalõõrile tekkida pigituskiht. Äärmuslikul juhul võivad tulesädemed selle süüdata. Sellepärast on oluline ka küttekolde lõõride ja korstna regulaarne hooldus ja puhastus. Kui korstnas süttib tulekahju pärast pikemat aega seismist, on oluline kontrollida kütteseadme ja korstna seisukorda.
Võimalikku tulekahju saab tuvastada, kui korstna otsast on näha leeke või palju sädemeid ning küttekoldes on palju suitsu. Sellisel juhul tuleb toimida järgmiselt:
- Helista numbrile 112.
- Sulge koldesse õhu juurdepääs.
- Eemalda tuleohtlikud esemed korstna lähedusest.
- Ära kustuta tulekahju veega. Temperatuur korstnas võib ulatuda 1300 °C-ni, ja vesi võib põhjustada kiire temperatuuri muutuse, mis võib korstna purustada või lõhestada.
- Peale põlengut võta ühendust korstnapühkijaga, et hinnata korstna seisukorda.
Ära kunagi kasuta koldes märga puud. See võib negatiivselt mõjuda kütteseadme eluajale. Niiskuse korral tahmub küttekolde ukse klaas, lõõrid ja ka korsten. Märgade puude kasutusel võib tekkida korstna põleng.
Koldes on keelatud kasutada jäätmeid, plasti, õlisid ja liimitud või immutatud puitu. See ei kahjusta mitte ainult kütteseadet vaid ka keskkonda. Kasuta tule alustamiseks ainult ettenähtud süütekuubikuid või -tablette.
Kütmiseks sobiv halupuu on looduslik, õhkkuiv puit. Õige kuivusaste saavutatakse, kui puud on ladustatud vähemalt kaheks aastaks välja, need on kaetud ja on tagatud küllaldane õhu juurdepääs.
Kasuta koldes ainult puitu, mis on alla 20% niiskusesisaldusega. Ära kasuta märga puitu. Märjal puidul on kolm korda kõrgem niiskusesisaldus ja poole väiksem kütteväärtus kui kuival puidul. Optimaalne temperatuur koldes pole märja puiduga kütmisel saavutatav ning tekitab lõõrides tahma ja pigi kogunemist, kaasa arvatud keskkonna saastumist.
Ümmargused puud tuleb vähemalt korra pooleks lüüa ja halu läbimõõt võib olla kuni 10 cm. Pikkuse valimisel (30-40 cm) lähtutakse kolde mõõtudest.
Energia ühest kilogrammist puudest on erinevate puude liikide korral sarnane. Erinevus tekib puidu tihedusest. Kuusel, männil ja kasel on väike tihedus, mis tähendab, et need sobivad rohkem tule alustuseks. Tammel ja saarel on suur tihedus, mispärast on need head regulaarseks põletamiseks rahuliku tule ja ühtlasema soojuse avaldumise töttu.
Küttekoldes ei tohi põletada rohkem kui maksimumkogus lubatud puitu. Kolle võib saada pöördumatult kahjustada.
Küttekoldest olenevalt on antud miinimum ja maksimum kogus puitu, mida võib korraga koldes põletada.
Kütmisjuhend:
- Kontrolli tahma kogust koldes. Tahmakiht peab olema ukseserva alumisest äärest vähemalt 2 cm madalamal.
- Ava täielikult põlemisõhu juurdepääs.
- Ava koldeuks ja lisa sobiv kogus puid koldesse. Aseta suuremad halud alla ja väiksemad peale, jättes nende vahele piisavalt õhuruumi. Paiguta halud võimalikult risti.
- Süüta tuli halgude pealt süütekuubiku või -tabletiga. Nii on põlemisprotsess tõhusam ja puhtam.
- Sulge koldeuks ja oota, kuni puud süttivad. Kui puud ei sütti, oota, kuni suitsugaas koldest eemaldub, ja korda protsessi.
- Kui puud on süttinud, vähenda õhu juurdepääsu.
- Ära ava koldeust, kui see pole absoluutselt vajalik. Lase puudel põleda. Puude lisamisel ava koldeuks aeglaselt, et vältida suitsu lekkimist ruumi.
- Sõltuvalt puude kogusest kestab põlemine umbes poolteist tundi. Kui näed, et halgudel on jäänud vaid lühikesed sinised leegid, võid põlemisõhu juurdepääsu sulgeda.
- Ahjuukse võib uuesti avada kõige varem 8–12 tunni möödudes, sõltuvalt kütmise intervallist. Kui uks või põlemisõhu juurdevool suletakse liiga vara, võib ahjus tekkida puugaas, mis uuesti õhu juurdepääsu korral võib lahvatada põlema.
Kütteseadme õigeks tööks on vajalik õige korstna tõmme. Seda mõjutab ka välistemperatuur. Parimad tingimused korstna optimaalseks tõmbeks on talveperioodil, mil välistemperatuur on madal. Üleminekuperioodil (sügis/kevad) on korstna tõmme probleem. Kõrgem väljas olev temperatuur halvendab põlemise tingimusi ja tekitab suuremaid suitsukoguseid. Selle vältimiseks:
- Kasuta süütamisel kuivi ja väiksemaid puid kiiremini temperatuuri saavutamiseks, et korsten soojaks saada
- Õhu juurdepääs peab olema täielikult avatud
Halupuu tekitab vaid väikese koguse põlemisjääke. Tuha eemaldamine on tulenevalt kasutussagedusest seega vajalik vaid mõnel korral kütmis perioodi jooksul. Tuhk küttekolde põhjas mõjutab põlemisprotsessi positiivselt. Kogu tuhka ei ole vaja koldest välja võtta. Pidev tuhakiht ei tohi olla kõrgem kui 2 cm ukse alumisest küljest allpool ning madalam kui 1 cm.
Ahju ehitab pottsepafirma vastavalt kaasaegsetele teadmistele ja oskustele. Igat ahju tuleb regulaarselt hooldada. Soovitatav periood on 1 aasta. Majas peavad olema nii vingugaasi kui suitsuandur.
